{"id":5844,"date":"2024-07-08T04:27:00","date_gmt":"2024-07-08T04:27:00","guid":{"rendered":"https:\/\/vana.storiesforimpact.com\/?p=5844"},"modified":"2024-10-27T07:03:13","modified_gmt":"2024-10-27T07:03:13","slug":"kuidas-teraapiaga-mitte-kahju-teha","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/vana.storiesforimpact.com\/et\/kuidas-teraapiaga-mitte-kahju-teha\/","title":{"rendered":"Anal\u00fc\u00fcs: Kuidas teraapiaga (mitte) kahju teha?"},"content":{"rendered":"
<\/div>\n\n\n\n

V\u00f5ib tunduda kohatu r\u00e4\u00e4kida teraapiaprotsessi riskidest olukorras, kus vaimse tervise spetsialistide juurde v\u00f5ivad Eestis olla kuudepikkused j\u00e4rjekorrad. M\u00f5ningatel neist pole v\u00f5imalust uusi kliente isegi ootej\u00e4rjekorda v\u00f5tta. Miks v\u00f5tta vaatluse alla vaimse tervise abi v\u00f5imalikud ohud, kui paljudel inimestel on keeruline \u00fcldse mingit abi saada?<\/p>\n\n\n\n

Defitsiidi tingimustes on aga seda olulisem, et pikalt oodatud teenusest oleks peale sellele ligi p\u00e4\u00e4semist inimesele t\u00f5esti abi. Kui teraapiaprotsess ei vasta kliendi vajadustele v\u00f5i teeb talle lausa kahju, v\u00f5ib inimene kaotada lootuse just seet\u00f5ttu, et alternatiividele on pikad j\u00e4rjekorrad v\u00f5i pole need talle taskukohased.<\/p>\n\n\n\n

Jagame siinses artiklis l\u00fchikest kokkuv\u00f5tet p\u00f5hilistest leidudest teraapiaga seotud kahjude teemal ja v\u00e4ljav\u00f5tteid Stories For Impacti p\u00f5hilisest t\u00f6\u00f6vahendist – temaatilistest seosekaartidest.<\/p>\n\n\n\n

Autor: <\/strong>Jaan Aps, Stories For Impacti tegevjuht<\/em> <\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/div>\n\n\n\n

Mida \u00fcldse m\u00f5ista teraapiaprotsessis kahju saamisena?<\/strong><\/h3>\n\n\n\n
<\/div>\n\n\n\n

Teaduskirjanduses pakutakse erinevaid teraapiaprotsessiga kaasneda v\u00f5ivate negatiivsete m\u00f5jude ja kahjude definitsioone. Eelk\u00f5ige jagunetakse kahte koolkonda:<\/p>\n\n\n\n

    \n
  1. keskendutakse ainult kliendi enda poolt tajutavale kogemusele;<\/strong><\/li>\n\n\n\n
  2. v\u00f5etakse arvesse ka seotud osapoolte nagu terapeudi, l\u00e4hedaste ja kolleegide<\/strong> hinnangid ja kogemusi<\/strong>.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    P\u00f5neva vaatenurga pakkus \u201cMis m\u00f5ttes?\u201d 30. episoodis<\/a><\/strong> v\u00e4lja Marika Paaver: <\/p>\n\n\n\n

    \n

    <\/p>\n“Kliendile s\u00fcnnib kahju olukorras, kus teraapiasuhte k\u00e4igus ei toimu m\u00f5istliku aja jooksul \u00fchtegi positiivset muutust.<\/cite><\/blockquote>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    Ehk olukorras, kus terapeut otsustab teraapiaga siiski j\u00e4tkata, j\u00e4ttes alternatiivsed v\u00f5imalused edasi liikumiseks l\u00e4bi kaalumata ning kliendile v\u00e4lja pakkumata.<\/p>\n\n\n\n

    \"\"
    Joonis 1: Neli vaadet kliendile kahju tekitamisest teraapiaprotsessis. <\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
    <\/div>\n\n\n\n

    Milles v\u00f5ivad teraapiaprotsessi t\u00f5ttu tekkinud kahjud v\u00e4ljenduda?<\/strong><\/h3>\n\n\n\n
    <\/div>\n\n\n\n

    V\u00f5rreldes teraapiaprotsessiga v\u00f5ivad klienti olulisemalgi m\u00e4\u00e4ral m\u00f5jutada paljud teised arengud ja s\u00fcndmused tema elus. Negatiivsete m\u00f5jude korral tuleb siiski hoolikalt anal\u00fc\u00fcsida, kuiv\u00f5rd v\u00f5is nende kujunemise just teraapias osalemine rolli m\u00e4ngida. <\/p>\n\n\n\n

    Kui aga kahjud ongi tekkinud v\u00e4hemalt osaliselt just teraapiaprotsessi m\u00f5jul, v\u00f5ivad need avalduda nii inimese enda kui tema suhete kontekstis.<\/p>\n\n\n\n

    \"\"
    Joonis 2. Kliendi poolse kahju v\u00e4ljendused. <\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
    <\/div>\n\n\n\n

    Mis v\u00f5ib teraapiaprotsessis kahjusid p\u00f5hjustada?<\/strong><\/h3>\n\n\n\n
    <\/div>\n\n\n\n

    Ka k\u00f5ige asjakohasemas ja professionaalselt l\u00e4biviidud teraapiaprotsessis v\u00f5ib esineda nii ootamatuid tagasil\u00f6\u00f6ke kui ka k\u00f5rvalm\u00f5jusid. Sarnaselt ravimitega ei pruugi ka teraapia k\u00f5rvalm\u00f5jude avaldumist olla v\u00f5imalik v\u00e4ltida, sest need v\u00f5ivad olla lahutamatult seotud kliendi arenguteekonnaga. Nendel juhtudel on terapeudi vastutuseks aidata kasvatada inimese sisemisi ressursse ja v\u00f5imekust taoliste olukordadega toime tulla.<\/p>\n\n\n\n

    Teisalt on aga hulk riske, mis realiseeruvad juhtudel, kui terapeut pole erialaselt piisavalt p\u00e4dev v\u00f5i rikub tahtmatult v\u00f5i tahtlikult kutse-eetika p\u00f5him\u00f5tteid. Taoliste kahjude tekkimine on ennetatav ja nendega seotud ohum\u00e4rkidele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ramine on nii terapeudi kui ka tema kolleegide professionaalne \u00fclesanne.<\/p>\n\n\n\n

    \"\"
    Joonis 3. Millest kahjud tekivad?<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
    <\/div>\n\n\n\n

    Mis on lahendused?<\/strong><\/h3>\n\n\n\n
    <\/div>\n\n\n\n

    \u201cMis m\u00f5ttes?\u201d podcasti raames peetud vestluses<\/a> pakub Marika Paaver v\u00e4lja mitmeid ideid, mida kliendid saavad rakendada. Esmajoones r\u00f5hutab ta patsientilt terapeudile tagasiside andmise olulisust, kui see on konkreetses olukorras v\u00e4hegi v\u00f5imalik. Kuna aga terapeut on v\u00f5rreldes abivajajaga tugevamas positsioonis, j\u00e4\u00e4b siiski iga terapeudi (ja vaimse tervise valdkonda suunavate asutuste) vastutuseks luua olukorra, kus inimesel on mugav tagasisidet anda.<\/p>\n\n\n\n

    K\u00fcllap ei ole tagasiside andmisel vast konstruktiivseim lahendus takso\u00e4ppide laadne keskkond, kus iga klient saab p\u00e4rast iga vastuv\u00f5ttu vaimse tervise spetsialistile hinnangu anda. Teraapia tulemus s\u00f5ltub ikkagi m\u00f5lemast osapoolest ja eelk\u00f5ige on t\u00e4htis luua olukord, kus tagasisidet on v\u00f5imalik anda ja arutada dialoogi vormis.<\/p>\n\n\n\n

    \"\"
    Joonis 4. Teraapiaprotsessis tagasiside andmine. Autor: Ronald Must, Stories For Impact<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

    <\/p>\n\n\n\n

    Ka teaduskirjanduses tuuakse \u00fcha enam v\u00e4lja, et tagasiside kogumine aitab terapeutidel m\u00e4rgata v\u00f5imalikke negatiivseid m\u00f5jusid ja koos kliendiga lahendusi otsida v\u00f5imalikult vara. Sealjuures pole tegemist teemaga, mida saaks juhuse hooleks j\u00e4tta. \u00dcha enamates artiklites soovitatakse kliendi olukorra ja rahulolu kohta standardiseeritud k\u00fcsimustike abil tagasisidet k\u00fcsida osana teraapiaprotsessist ja kasv\u00f5i igal kohtumisel. Kui klient on saanud oma tagasiside l\u00e4bi m\u00f5telda ja \u00e4ra kirjutada v\u00f5i joonistada, arutatakse see terapeudiga rahulikult l\u00e4bi ning v\u00f5etakse arvesse j\u00e4rgnevate sammude kokku leppimisel.<\/p>\n\n\n\n

    Seega v\u00f5iks meie esimene k\u00fcsimus kliendina terapeudi vastuv\u00f5tule tulles olla mitte \u201cKui palju meil aega on?\u201d, vaid \u201cKus on tagasisideankeet?\u201d.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

    <\/div>\n\n\n\n

    Kasutatud allikad ja lisalugemist<\/h4>\n\n\n\n
    <\/div>\n\n\n\n
      \n
    • Hardy, G. E., Bishop-Edwards, L., Chambers, E., Connell, J., Dent-Brown, K., Kothari, G., O\u2019hara, R., Parry, G. D. (2017). Risk factors for negative experiences during psychotherapy. Psychotherapy Research, 29(3), 403\u2013414.<\/li>\n\n\n\n
    • Linden, M. (2012). How to Define, Find and Classify Side Effects in Psychotherapy: From Unwanted Events to Adverse Treatment Reactions. Clinical Psychology & Psychotherapy, 20(4), 286\u2013296.<\/li>\n\n\n\n
    • Moritz, S., Nestoriuc, Y., Rief, W., Klein, J. P., Jelinek, L., & Peth, J. (2019). It can\u2019t hurt, right? Adverse effects of psychotherapy in patients with depression. European Archives of Psychiatry and Clinical Neuroscience, 269(5), 577\u2013586.<\/li>\n\n\n\n
    • Paveltchuk, F., Mour\u00e3o, S. E. de Q., Keffer, S., Costa, R. T., Nardi, A. E., & Carvalho, M. R. (2021). Negative effects of psychotherapies: A systematic review. Counselling and Psychotherapy Research.<\/li>\n\n\n\n
    • Probst, T., Lambert, M. J., Loew, T. H., Dahlbender, R. W., G\u00f6llner, R., & Tritt, K. (2013). Feedback on patient progress and clinical support tools for therapists: Improved outcome for patients at risk of treatment failure in psychosomatic in-patient therapy under the conditions of routine practice. Journal of Psychosomatic Research, 75(3), 255\u2013261.<\/li>\n\n\n\n
    • Reese, R. J., Slone, N. C., & Miserocchi, K. M. (2013). Using client feedback in psychotherapy from an interpersonal process perspective. Psychotherapy, 50(3), 288\u2013291.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n

      <\/p>\n\n\n\n

      <\/div>\n\n\n\n

      Kuula teraapia kahjude teemalist vestlust “Mis m\u00f5ttes?” podcastis<\/h4>\n\n\n\n
      <\/div>\n\n\n\n